Vanuatu

Allikas: Vikipeedia

Vanuatu Vabariik


bislama Ripablik blong Vanuatu
inglise Republic of Vanuatu
prantsuse République de Vanuatu
Vanuatu asendikaart
Juhtlause Long God yumi stanap
Riigihümn Yumi, Yumi, Yumi
Pealinn Port Vila
Pindala 12 190 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel bislama, inglise ja prantsuse
Rahvaarv 300 019 (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 24,6 in/km²
Riigikord parlamentaarne vabariik
President Nikenike Vurobaravu
Peaminister Charlot Salwai
Iseseisvus 30. juuli 1980
SKT 507 mln dollarit (2007) [2]
SKT elaniku kohta 2218 dollarit (2007) [2]
Rahaühik vatu (VUV)
Usund kristlased (80%)
Ajavöönd maailmaaeg +11
Tippdomeen .vu
ROK-i kood VAN
Telefonikood 678

Vanuatu on saareriik Vaikses ookeanis Melaneesias.

Vanuatule Vaiksest ookeanist eraldatud piirkond piirneb põhjas Saalomoni Saarte, idas Fidži, lõunas Uus-Kaledoonia, edelas Austraalia ja läänes Paapua Uus-Guinea merealaga.[3]

Kuni iseseisvumiseni 1980. aastal oli saarestik Suurbritannia ja Prantsusmaa ühine kondomiinium.

Asend ja suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Vanuatu saarestik on põhja–lõunasuunaline ja umbes 1300 km pikk.

Riik koosneb 82 saarest, millest 65 on asustatud. 14 saare pindala on üle 100 km². Need on suurimast väikseima poole Espiritu Santo, Malakula, Efate, Erromango, Ambrym, Tanna, Pentecost, Epi, Aoba, Vanua Lava, Gaua, Maewo, Malo ja Aneityum.

Kõige suuremad linnad on Efafel asuv pealinn Port Vila ja Espiritu Santol asuv Luganville.

Riik[muuda | muuda lähteteksti]

Eestil on Vanuatuga diplomaatilised suhted alates septembrist 2013.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Vanuatu provintsid

Vanuatu on alates 1994. aastast jaotatud kuueks provintsiks. Iga provintsi nimi tuleb tema koosseisu kuuluvate saarte esimestest tähtedest:

Igal provintsil on kohalik omavalitsus, mis tegeleb muu hulgas maksude kogumisega. Omavalitsus valib oma liikmete hulgast presidendi. Provintsi president kuulub vastavalt Vanuatu põhiseadusele valimiskogu koosseisu, mis valib Vanuatu presidendi.

Provintsivalitsuse juhi määrab Vanuatu peaminister pärast nõupidamist vastava omavalitsusega. Tavaliselt on selleks mõni vastava provintsi nõukogu valimistel enamuse saanud rühmituse liige. Kohalike pealike nõukogu on provintsivalitsuse nõuandev organ kultuuri- ja keelepoliitika osas.

Vanuatu ja Uus-Kaledoonia kaart

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige kõrgemad mäed on Espiritu Santol asuv 1879 m kõrgune Tabwemasana, Aoba saarel asuv 1496 m kõrgune Ambae vulkaan, Tanna saarel asuv 1084 m kõrgune Tukosmera vulkaan ja Vanua Laval asuv 921 m kõrgune Suretamatai vulkaan.[3]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Vanuatul on lähisekvatoriaalne kliima. Kolmveerand aastat valitsevad kuumad vihmased ilmad ja ähvardavad orkaanid. Veerand aastat puhuvad jahedamad kagutuuled. Veetemperatuur on talvel +22 °C ja suvel +28 °C. Jahedam aeg on talvel, juunist septembrini. Lõunapoolsetel saartel on talv pikem, põhjapoolsetel lühem.

Aasta keskmine sademete hulk on 2360 mm, kuid põhjapoolsetel saartel võib aastas sadada ka üle 4000 mm.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

98,5% elanikest on melaneeslased.

Keeled[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Vanuatu keeled

Vanuatul räägitakse 113 pärismaist keelt. Kõik need kuuluvad austroneesia keelte okeaania rühma. Üheski teises maailma riigis ei ole nii palju keeli ühe elaniku kohta kui Vanuatul: keskmiselt tuleb ühe keele kohta 2000 elanikku. Seetõttu on paljud Vanuatu keeled tugevalt ohustatud ja mitu neist on 20. sajandil välja surnud.

Ametlikud keeled on inglise, prantsuse ja bislama keel. Viimane neist on pidžinkeel ja kreoolkeel, mis ühendab melaneesia grammatika peamiselt inglise keele põhjal kujunenud sõnavaraga.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Vanuatu neli peamist majandusharu on põllumajandus, turism, finantsteenused ja karjakasvatus. Kalapüük on riigi jaoks oluline, aga märkimisväärset väliskaubandust sellega ei kaasne.

Tähtsaimad ekspordiartiklid on kopra, kava, liha, kakao ja puit. Tähtsaimad impordiartiklid on masinad ja seadmed, toiduained ja kütus.

Maavarade kaevandamine on Vanuatus tähtsusetu. Mangaani tootmine lõpetati riigis 1978. Siiski sõlmiti 2006 kokkulepe selle mangaani eksportimiseks, mida jõuti enne kaevanduste sulgemist toota, kuid mis oli seni eksportimata jäänud.

Riigis on pisut kergetööstust. See keskendub üksnes siseturule.

Maksutulud saadakse peamiselt impordist ja 12,5% suurusest käibemaksust. Vanuatul ei ole tulumaksu, kinnisvaramaksu, vara väärtuse suurenemise maksu ega pärandimaksu.

Vanuatu on maksuparadiis, mis kuni 2008. aastani ei andnud teiste riikide valitsustele ega muudele välismaistele asutustele ja organisatsioonidele pangakontode kohta mingit teavet. Sellepärast on paljud laevahaldusettevõtted otsustanud minna Vanuatu lipu alla. Formaalselt on Vanuatu ettevõte ka KaZaA teenusepakkuja Sharman Networks.

Loomakasvatuses kasvatatakse veiseid peamiselt ekspordiks ning sigu ja kanu peamiselt siseturu tarbeks (sealhulgas religioosseks ja tseremoniaalseks). 2007. aasta rahvaloenduse põhjal oli Vanuatu iga majapidamise kohta keskmiselt 5 siga ja 16 kana.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vanuatu esiajalugu on välja selgitamata. Arheoloogilised andmed toetavad üldiselt omaks võetud seisukohta, et Vanuatule saabusid esimesed inimesed 4000 aastat tagasi ja nad rääkisid austroneesia keeli. Savinõude kilde on dateeritud aega 1300–1100 eKr.

Esimene eurooplane, kes Vanuatule jõudis, oli Hispaania heaks töötanud portugali meresõitja Pedro Fernandes de Queirós 1606. Järgmine ekspeditsioon saabus alles poolteist sajandit hiljem ja seda juhtis Louis Antoine de Bougainville Prantsusmaalt. 1774 nimetas James Cook selle saarestiku Uus-Hebriidideks ja seda nime kandis see kuni iseseisvumiseni.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 2020 National Population and Housing Census - Basic Tables Report, Volume 1, Version 2, vaadatud 5.09.2023.
  2. 2,0 2,1 Vanuatu. International Monetary Fund. Kasutatud 24.05.2009. (inglise)
  3. 3,0 3,1 Suur maailma atlas, lk. 150

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]