Kaalium
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2009) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| 19 |
1 8 8 2 |
| K 39,102 |
|
| Kaalium |
Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Kaaliumil on kaks stabiilset isotoopi, mille massiarvud on 39 ja 41. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 40 ja poolestusajaga 1,28 miljardit aastat esineb looduses ja on üks peamisi radioaktiivse kiirguse allikaid.
Kaaliumi avastas 6. oktoobril 1807 inglise teadlane Humphry Davy, kui ta sai tahke KOH sulandi elektrolüüsil hõbevalge metalli.
Keemilistelt omadustelt on kaalium leelismetall ja on keemiliselt aktiivne. Kaaliumi oksüdatsiooniaste on kõigis ühendites +1. Hapnikuga reageerides moodustab kaalium kergesti kaaliumhüperoksiidi, mitte kaaliumoksiidi. Kaaliumoksiid on tugevalt aluseline oksiid.
Kaalium on tähtis bioelement ja seda esineb kaaliumioonina kõikides elusrakkudes. Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust.
Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Kaalium on pehme. Puhas pind on hõbedane ja peegeldab hästi valgust.
Elemendi ühendite kasutusalad: väetised, klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad, kaaliumpermanganaat.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kaalium |
 |
Vikisõnastiku artikkel: kaalium |